Kuna avaringis olime Narva Transile kaotanud nende kiiretest vasturünnakutest 1-3, siis ootasime nende kodus rasket mängu, kuid vajasime siiski võitu, et tõusta tabelis kolmandale kohale.
Mäng algas sarnaselt meie esimesele mängule – meie ründasime ja vastased olid ohtlikud vasturünnakutel. Esimese 5 minutiga oli meil 2 olukorda, mis tundusid üsna 100% võimalused, aga paraku löögid ebaõnnestusid. Vastased aga tekitasid oma huvitava asetusega meie kaitsetöös tõsiseid probleeme. Trans mängis formatsioonis 4-3-1-2, kusjures need 2 kõrgemat mängijat ei olnud mitte keskel mängivad ründajad, vaid väga kõrgel mängivad ääreründajad. Keskelt jättis Narva ründaja koha üsna tühjaks, mis tekitas meil ebakõla, kes peaks nende keskringis seisvat mängujuhti katma. Nii jäi mängujuht esimesel poolajal mitmeid kordi omapäi ning suutis väga ohtlike sööte jagada äärtele, mille järel tihti päästis meid Karina hea tegutsemine. enne poolajavilet jäime siiski kaotusseisu, kui vastaste mängujuhil lasti palliga liiga kaugele jõuda ning Trans teenis 25m pealt karistuslöögi. Nende õnneks läks pall latipõrkest sisse ning olime jäänud kaotusseisu.
Õnneks ei sattunud me sellest paanikasse, vaid jätkasime rahulikult oma ründemängu, rahulikult kombineerides. Järjekindlalt tegime ilusaid kombinatsioone läbi äärte ning vaid meie kirstunaelaks olev realiseerimine jättis soovida. Teise poolaja keskel jõudsime siiski ka väravani, kui Pille Parre palli lähilöögist väravasse toimetas. Pärast viigiväravat oli meil veerandtunnine tugev sureveperiood, kuid paraku enam me skoorida ei suutnud. Vastased enam teisel poolajal niivõrd ohtlikuks ei saanud, olime vaheajal nende formatsiooni lahti hammustanud.
Koosseis: Karina Kork, Anni Koppel (46. Raili Püü), Kaidi Veemees, Piret Peterson, Jette Rindesalu, Pille Plakk, Mirell Soasepp, Reesi Kuslap, Maarit Sarjas, Pille Parre, Katrina Narusk
