Pühapäeval võtsime vastu Põhja-Tallinna Volta, kellega eelmisel aastal tasavägiselt madistasime, aga võitu kätte ei saanud. Sel korral alustasime positiivselt ja isegi võistkond üllatas treenerit julge ja ilusa söödumänguga. Ladusa mängu preemiaks oli eduseis, 14ndal minutil söödeti vabaks Sebastian, kes taaskord palli võrku kõmmutas. Kahjuks meile omaselt võtsime pärast eduseisu ründeindu vähemaks ja kuigi kontrollisime enam, siis väga häid võimalusi avapoolajal enam ei olnud.
Poolajal rääkisime läbi, et peame lõpuni suruma ja algul see toimis, tekitasime palju võimalusi ja peatselt oli Sebastianil kübaratrikk vormistatud. Võis jälle kiita söödumängu, hästi leidsid kaitsjad keskpoolikud üles, ja sealt jällegi Holgeri tipust, kes toitis söötudega äärepoolikuid. Paraku 3-0 eduseisus ei soovinud kõik enam piisava tempoga kaitsesse tagasi jõuda – või vajadusel ka võtta vastaste rünnak maha veaga, et teised alla jõuaks. Ning see karistati ka ära, kõigepealt saadigi kiirrünnakust värav tagasi ning peagi ka löödi pikast väravavahi söödust teine värav. Mäng, mis oli justkui juba otsustatud, oli jälle täis pinget, ning korra polnud ka viik enam kaugel. Õnneks kestis üheväravaline eduseis vaid 6 minutit, lõppseisu vormistasime 74ndal minutil kui Markus andis hea läbisöödu, mille Mattias külma närviga realiseeris. Teenitud võit, aga lasime natuke liiga pingeliseks mängu, kui oleks võinud varem vastastel lootused maha matta.