Meie tüdrukute võistkond osales 18-21. juulil toimunud Kokkola Cupil. Võistkonnale pikema pingi saavutamseks laenasime ka mõned tüdrukud Florast, kes sulandusid võistkonda väga hästi.
Mänguaeg oli turniiril 2×25 minutit, muidu oli nagu tavaline jalgpall, 11 v 11 suurel väljakul.
Alagrupis oli meil 3 vastast, esimeses mängus kohtusime FC Raahe tüdrukutega. Juba avalöögist alguse saanud rünnakuga lõime vastastel jalad alt, pika söödu ette realiseeris Melani kui mängust oli vaevu kulunud 15 sekundit. Jätkasime survestamist ja vastastel oli keeruline meie poolele jõuda. Maria lisas peagi teise värava murdes äärelt läbi ja mängides rahulikult vastased üle. Teisel poolajal proovisid ka vastased meie väravat rünnata, kuid pigem olime meie lähemal eduseisu suurendamisele.Seega saime avamängus kätte 2-0 võidu.
Teises mängus kohtusime FC Ylivieska võistkonnaga. Vastane oli tugev, ning suutis meid kõvasti pressida. Tänu sellele saime harva mõtestatud rünnakuid ette võtta vastavalt eelnevalt plaanitule ja keskendusime kaitsele. Korduvalt päästis meid kaotusseisu jäämisest väravas seisnud Cärolyn – kes suurepäraselt tõrjus ka penalti, kuid kiita tuleb kogu võistkonna keskendunud kaitsetööd.Väravateta poolaja järel alustasime värskemalt ja ründavamalt kui vastased ning saime ühe ilusa rünnaku üles võetud. Keskväljakul võidetud palli järel tuli õigeaegne sööt liini taha Liisule, kes spurtis vastastelt eest ning andis tsenderduse kasti Liisile, kes meid eduseisu viis.Ilusti lõpetatud suurepärane rünnak. Vastased võtsid seejärel aina enam riske ja ründasid suuremate jõududega, kuid pakkusid meile vasturünnakutel võimalusi skoori kasvatada. Kahjuks tegime väsimusest valesid otsuseid ning eduseisu suurendada ei suutnud. Võit oleks kindlustanud meile edasipääsu alagrupist, kuid paraku viimasel minutil ebaõnnestusime vastase nurgalöögi puhastamisel ning lõime omavärava. Lõpptulemuseks 1-1, hea mänguga, aga loomulikult olid tüdrukud viimasel hetkel käest libisenud võidust ja edasipääsust pettunud.
Vaid paaritunnise puhkeaja järel ootas meid ees viimane alagrupimäng HPSi vastu. Vastased olid saanud meist kauem puhata sellel suvekuumuses ning meid olid tabanud mõned kaod vigastustest. Sellest hoolimata alustasime tugeva pressiga ja lõime mitmeid väravavõimalusi, kuid olime krambis – teadsime, et seda mängu kaotada ei tohi. Vastased ei saanud selles mängus eriti üle poole väljakugi, eriti avapoolajal, paraku see krambis olek ja kartus eksida, küpsetas meile ise koogi. Oma harval rünnakul said vastased meie karistusala lähistele ja kuigi võitsime palli, siis korrektsete lahenduste asemel kiirustasime pallist vabanemisega ning kinkisime lihtsalt palli tagasi. Õnnetuseks tegi vastane hea löögi ja olimegi kaotusseisus. Pingutasime edasi, aga kramp esituses ja väsimus jalgades ei olnud hea kombinatsioon. Ei saa öelda, et keegi poleks endast parimat andnud, aga hoolimata mõnest võimalusest me viiki kätte ei saanud. Nii kaotaisme võidetava mängu 0-1 ja mängisime edasi madalamatele kohtadele.
Kohamängudes kohtusime esmalt jõuluvana kodulinna võistkonna RoPSiga. Vastane alustas tempoka ja hea söödumänguga. Meil oli raskusi nende läbimõeldud rünnakute tõrjumisega. Ei olnud palju mänguajast läinud, kui leidsime end 0-2 kaotusseisust. Seejärel võttis vastane natuke kergemalt ja lasi meil ka initsiatiivi haarata. Järgnes võrdsete mäng mõlemapoolsete võimalustega, eriti paistis oma võitlustahtega silma Ester, kes meie pool enim võimalusi tekitas. Enne mängu lõppu teenisime penalti, mille Caroly kindlalt realiseeris. Rohkemaks meil jõudu polnud ja leppisime 1-2 kaotusega.
Viimases mängus kohtusime vahelduseks ühe teise välisvõisktonnaga – lätlaste FK Jelgavaga. Terveid mängijaid oli meil aina vähem, kuna mängisime kivikõvaks kuivanud ja kõrbenud muruväljakul, siis oli raske oma parimat enam anda. Sama häda tundus vaevavat ka lätlasi, nii ei olnud see mäng just ilus kõrvalt vaadata, aga võitlust jagus sellegipoolest korralikult. Võimalusi oli selles mängus vähevõitu, kuid väravaid siiski löödi. Meie läksime juhtima kui Cärolyni antud pikast pallist sai kiirusega vastastelt eest ära Maria, kes vastaste väravavahi kindlalt üle mängis. Paraku ei suutnud me taas eduseisu hoida, kui juba üleajal ei suutnud kogu võistkond kaitsesse tagasi tulla ning lätlased viigistasid. Nii jäi seisuks 1-1 ja ees ootas närvesööv penaltiseeria. Kuigi me alustasime kahe möödalöögiga ja vastased said värava kirja, siis päästis meid edaspid Cärolyn, kes säras lausa kolme penaltitõrjega ning tõi meile sellega mänguvõidu!
Kokkuvõttes jäime turniiril 7. kohale. Kohast olulisem on see, et saime 5 tasavägist mängu. Näha oli, et mõistlik on minna veel pikema pingiga sellistele turniiridele, et väsimuse ja vigastuste vastu kindlustada. Aga mängust olulisem oli hea kogemus ja uute sõprade leidmine. Tundus, et ka tüdrukud jäid igati rahule selle turniiriga.
