Uudised Tüdrukute U17 võistkonnal on hooaja avamängud peetud

Tüdrukute U17 võistkonnal on hooaja avamängud peetud

Sellel aastal osalevad U17 tüdrukud meistrivõistlustel ühendvõistkonnaga koostöös Keila JK-ga. Enne liigahooaega tegime mõned ühistrennid ja teeme neid ka hooaja sees vahel edasi, kuid peamiselt saame kokku mängudel.

Enne avavilet Tabasalu mängul

I voorus kohtusime Keila kunstmuruväljakul tugeva Tabasaluga. Mängu algul suruti meid korralikult kaitsesse, esmakordne mängimine suurel platsil tekitas meile kõvasti segadust ja paanikat. Õnneks vastased seda kiirelt ära ei kasutanud, eelkõige tänu keskkaitsepaari Beriti ja Anna-Liisa ja väravavahi Kärdi heale tegutsemisele. Paraku just siis kui hakkasime mänguga harjuma, suutsid vastased meie mängijate hetkelise magamajäämise ära kasutada ning siirdusid 19. minutil juhtima.

Mida edasi, seda enam saime ka meie mängu sisse. Tabasalu küll dikteeris mängu ja omas enam võimalusi, kuid ka meie leidsime aina enam teed vastaste värava alla. Poolaja lõpu eel saime korra kasti joonelt ka ilusale löögile, kuid hästi tegutsenud Tabasalu väravavaht noppis palli ristnurgast.

Teisel poolajal jätkus mäng samamoodi, Tabasalu survestas ja meie proovisime vasturünnakutega nõelata. Mitmel korral päästis meid Kärt suurepärase vastujooksuga. Nii saime lõpu eel hakata survestama vastast ja otsima enam viigiväravat. Mängu lõpu eel olime sellele lähedal, kui 90. minutil antud suurepärase nurgalöögi suunas esimesest postist raami Anna-Liisa, paraku jäi palli teele ette taas väravavaht. Nii tuli leppida mängukäiku ausalt kajastanud 0-1 kaotusega, kuid kogu võistkonna esitusega võis rahule jääda.

II voorus oli meil vastaseks Levadia. Mäng tõotas tulla raskem, sest juba mängu eel oli teada, et mitu algkoosseisu mängijat on meil puudu. Nii said teised võimaluse end näidata, kuid paraku jäime selgelt surve alla. Eriti olime hädas nurgalöökide kaitsmisega – lihtsalt unustasime palli vaatama, mitte ei jooksnud oma mängijaga kaasa. Nii kaotasime mängu kohe alguses, kui kahest nurgalöögist olime jäänud 0-2 kaotusseisu. Asja ei teinud paremaks ka see, kui juba avapoolaja keskel olime sunnitud tegema 2 vigastustest tingitud vahetust ning kaitseliini jäi aina vähem kogemust. Poolajaks jäime kaotusseisu 0-4, väravad taas pigem meie lihtsatest eksimustest.

 

Ka teisel poolajal pidime tegema sunnitud vahetusi positsioonidele, kuhu poleks tahtnud vahetusi teha, kuid meie õnneks oli mängutempo raugemas ja saime ka ise poolvõimalusi. Eriti heast küljest näitas end Annabel, kes oma äärelt jooksis pidevalt kogu vastaste kaitseliini ribadeks, kuid kahjuks ei leidnud ta häid lahendusi söötude näol, vaid lõi liigterava nurga pealt peale. Ärajooksukohti oli teistelgi, kuid liiguti liiga kannatamatult suluseisu. Vastased lõid teisel poolajal taas ühe värava nurgalöögist ja ühe mängust, ehk kokkuvõttes oleks standardite kaitsmise pealt juba võinud seis olla poole ilusam. Tuli leppida aga 0-6 kaotusega. Mängupildist kurvem oli suur vigastuste hulk.

Seotud uudised