Oleme sügisringis mänginud ära kolm mängu ning ükski neist ei olnud ühepoolne.
Võistkond Angla tuulikute juures
Esmalt kohtusime Saarepiigaga Leisi staadionil. Kahjuks veel ärasõidu eelsel ööl haigestusid kaks mängijat ja nii sõitsimegi Saaremaale ilma vahetusmängijatega – ja seejuures reisis 9 mängija hulgas kaasa üks haigestunud mängija. Tegime pikema sõidu Saaremaa peal, tutvusime vaatamisväärsustega – kahjuks ilm oli just sel päeval sügiseseks keeranud ja nautimisest väga midagi välja ei tulnud. Sünge ilm oli justkui sobilik enne meie mängule – poolikust koosseisust hoolimata võinuks me saarlasi võita, aga kahjuks oli meil tõeline ebaõnn. Saime küll esimestel minutitel kergelt domineerima ja poolvõimalusi looma, tundus, et varsti tuleb ära – ja tuligi. Lõime kiire värava, ükski vastane ei jõudnud takistama, aga kahjuks oli tegemist ebaõnnestunud tagasisööduga ning vastased pääsesid vähemagi rollita väravas juhtima. Sellest olime natuke šokeeritud ja nüüd said saarlased indu juurde – ja peagi suurendasime nende eduseisu, kui lõime teise palli oma väravasse, suunates osavalt vastase raamidest möödaminevat lööki. Õnneks keegi mängijat tema ebaõnnes ei süüdistanud, kaitsemängijatel tuleb omaväravaid ikka ette. Vahepeal jäime aga vähemusse kui Caroly ei suutnud mängu jätkata. Saarlased rokkisid edasi ja lõid lõpuks oma mängu avavärava, võites sellest poolaja 3-0. Teiseks poolajaks mängijad kosusid ning saime jätkata täiskoosseisus. Alustasime marulise survega ja üsna peatselt võitsime karistuslöögi, mille Caroly otse väravavõrku lõi. Hoidsime survet edasi ja tekitasime võimalusi, kuid palli rohkem väravasse ei saanudki. Olime saanud šokkkaotuse 1-3, mis jättis jälje muidu toredalt kulgenud Saaremaa sõidule.
Järgmises mängus olime kodus vastamisi Nõmme Kaljuga. Esimeses ringis käisime neist kõvasti üle, aga seekord oli mäng oluliselt tasavägisem, vastasel oli tugevamaid mängijaid lisaks. Läksime küll avaminuti ilusast rünnakust juhtima, kui Anette ja Caroly kahekesi läbi said kaitseliinist ning Anette võimaluse ära realiseeris. Üllatuslikult ei rahustanud see mängu, vaid rabistasime umbes söötudega, kuigi sööduruumi ja -aega vastased andsid. Vastased tegid ka õnnestunud reide meie värava alla ja said nii mõnelgi korral ohtlikule positsioonile, kuid Kärt koos kaitseliiniga suutis siiski ohud likvideerida. Mänguplaanist me ründefaasis kinni pidada ei suutnud ja pigem liikusime individuaalselt. Avapoolaeg jäigi 1-0. Vaheajal kordasime üle, kuidas me mängima peaks ning mängupilt läks pisut paremaks ja rahulikumaks. Oli enam loogilisi rünnakuid, ja lõime peatselt ka oma teise värava, autoriks äärelt tsenderduse saanud Annabel. Kuigi meie olime teravamad, nõelasid vahetevahel vastased kiirrünnakutega. Seda eelkõige seepärast, et kaitsjad tahtsid laisalt “lennata” olukordadesse ja vastased said liiga lihtsalt läbi. Siin tuleb kiita Kärti, kes külmadest tingimustest ja vähesest pallipuutumisest hoolimata oli valvas, ja korjas pallid ilusti ära. Lõpu eel päästis kaitsesse vahetatud Anette õele omase viimase hetke spagaadiga võistkonna nullimängu. Nii me 2-0 võitsimegi, kuid tuleb kiita vastast hea mängu eest.
Eile kohtusime vahelejäänud mängus FC Elvaga. Kahjuks ei viitsinud mitmed kogenumad mängijad pikale sõidule tulla. Nii saidki nooremad mängijad taas 70 minutit vahetusteta mängida. Mängus oli initsiatiiv pidevalt FC Elva käes. Samas olid mõlemad võistkonnad raskustes võimaluste loomisega, meil tegutsesid hästi kaitsjad, kes edukalt vastaste plaane nurjasid – ründesse minnes paraku tabas meid tihti paanika ja umbes söödud ei jõudnud kohale. Mängisime vahepeal üsna sirgjoonelist pikka palli, mis tüdrukute jalgpallis vahepeal kasu annab ning pani vastaste kaitsjad surve alla. Paraku ei pidanud ründavad positsioonid tihti lepetest kinni ja seetõttu jäi esimesel poolajal kasutegur nõrgaks. Hoolimata vastaste survest oli esimene tõeline väravavõimalus meil, kui äärelt tulnud madal tsenderdus tuli kaitseliinist läbi ja kaks meie mängijat olid silmitsi väravavahiga. Paraku esimene lõi pallist mööda ja teine ei oodanud, et pall temani tuleb. Mängu ainus värav tuli ootamatult – väheohtlikus olukorras põrkas pall vastu kaitsja kätt ja sealt teenitud karistuslöök läks meile lati alla sisse. Natuke kerge värav, aga kõik loeb. Teisel poolajal jätkus sarnane mäng – Elva ründas ilusamini ja omas initsiatiivi, meie pigem sirgjoonelisemalt otsisime ääri. Saime korra supervõimaluse viigistada, kui ründaja sai Kärdi superväljalöögi järel täiesti üksinda läbi, aga ehk see liiga vaba olukord tekitas pinge ja seetõttu löögiüritus luhtus. Vastaste parim võimalus teisel poolajal tuli taas karistuslöögist, mis sel korral tabas latti. Aga väravaid selles vihmases mängus enam ei löödud. Vastased said teenitud, kuid napi võidu 0-1. Tore oli näha, et meie klubi kunagine kasvandik Heliisa nüüd meile korralikult probleeme valmistas ja hea mängu tegi.