12.05 võõrustas meid Põlva Lootos, kellega oleme ka eelneval hooajal kohtunud ning võidumaitset pole veel tundnud nende vastu.
Mäng oli väga võrdne, korralik keskvälja võitlus ja võimalusi mõlemile poolele. Esimene värav löödi meile nurgalöögist, kui markeerimisega jäime hiljaks ja Põlva mängumees palli peaga väravasse saatis. Teine värav löödi kaugemalt, kus samuti ei olnud keegi peale võtmas palliga tegutsevat vastasmängijat. Paar minutit hiljem mängis vastane oma karistusalas käega, kuid vile vaikis. Õnneks meie poisid mängisid edasi ning lahtis palli noolis Miikael, kes nahkkera tagumise posti kõrvale veeretas ja kaotusseisu vähendas. Enne poolaega omas häid võimalusi Semjon, Matvei kui ka Jaco. Kuid hiilgemängu teinud Põlva kiiper hoidis oma meeskonda eduseisus.
Teisele poolajale läksime hea tundega peale ning võitlus palli pärast oli meie kasuks. Kõlama hakkas veidi huvitavam vile, kus määrati väga põnevaid lahendusi. Kohtunik andis suulise hoiatuse meie mängijale kui viimane läks vastaste kiiprit survestama,kes oli saanud oma kaitsemehelt tagasisöödu. Kuigi meie ründaja ja vastase kindamehe vahe oli paar meetrit ja pall ära löödud, andis kohtunik kurjalt mõista et nii isukalt ikka ei tohiks peale võtta. Arusaamatu partii jätkus, kui Matvei murdis läbi kaitseliini ja vastaste kastis maha niideti – vile vaikis ja mäng jätkus. Kuusalu mängijad tundsid et neile on tehtud ülekohut ja korduvalt nõudsid kohtunikult selgitusi. Surusime, kuid hoopis vastased lõikasid kasu meie ebaõnnestunud söödust ning viis minutit enne lõppu lõid nad seisuks 3-1. Aeg oli juba täis tiksunud, kuid saime karistatud veel kahe kollase hoiatuskaardiga Miikaelile lugupidamatuse suhtes mängule(kuigi oli korduv rikkumine) ning Joosepile, kes väravasuul näitas välja rahulolematust antud olukorrast.
Kokkuvõteks võib öelda, et vastaste kindamees vääris mängu parima tiitlit ning eelkõige tema osavuse tõttu ei suutnud Kuusalu oma võimalusi väravateks vormistada.
22.05 pidasime kodumängu Võru FC Heliose vastu, kes juhib meie tsooni ning on tunnistanud vaid võite skooridega 12:0, 12:0, 5:4, ja 4:3. Mäng algas rumalate väravatega kui 3. ja 7. minutil juba vastane juhtis 2-0. Peale seda läks lõbusamaks, kui suutsime oma söödumänguga veidi ka vastastele peavalu valmistada nende poolel. Korralikest löökidest väravale jäi aga puudu. Võru surus ja tekitas ridamisi võimalusi, kuid Joosep oli postide vahel kindel ning ka kaitsemängijate töö väärib kiitust. Enne poolaega siiski korraks uinusime ja vastane väljastpoolt kasti löögi teele saatis, ning lati põrkest virutas iluvärava ja seisuks 3-0.
Teisele poolajale vastu minnes oli selge, et kaitses peame juurde panema ja madalamalt neid ootama, mitte liinide vahesid suureks ajama. Kui oli 3 minutit teisest poolajast kestnud, pidime võtma ühe palli veel välja, kui lasime võrukal keskel vabalt purjetada ning madal löök posti kõrvale löödi.
Tegime mõned vahetused ja saime kaitse pidama. Poisid tegutsesid hästi ning enesekindlus kasvas. Saime hea võimaluse kui Heliose kiiper eksis sööduga ning Andreas selle vahelt lõikas ning Matveile söötis. Matvei lõi ka värava kuid viiv hiljem kõlas vile ja suluseis oli tõsiasi. Korra saime äärelt karistuslöögi, mille Matvei kasti saatis ning viimase puute tegi Võru mängija, enne kui pall värava leidis. 1-4! Poistel tekkis lootus ja saime poolikuid võimalusi veel ning kaitses töötasime korralikult. Korra tõmmati Karl-Jaco kastis maha, kuid kiire püstitulek kohtunikku ei veennud ja penaltit ei vilistatud. Vastane kasvatas kolm minutit enne lõpuvilet oma eduseisu ja lõid ka oma viienda värava.
Viimase kolme mängu tulemustega ei saa rahule jääda, eriti just Põlva mänguga, kus parema keskendumise juures oleks võinud võidu võtta. Flora oli selgelt klass kõrgemalt, osad poisid said ka juba U-16 koondise eest väljakule. Positiivne on see, et ka neile õnnestus meil värav lüüa. Võru FC Heliose puhul oli tegemist ka selgelt tugevama vastasega, kus osad poisid mängivad paralleelselt U-17 Eliitliigat. Ka nende vastu suutsime olukordi luua ja värava sepistada.
