Uudised Tüdrukutel U15 liigas pool sügisringi läbitud

Tüdrukutel U15 liigas pool sügisringi läbitud

Peale pikka suvepausi oli meie esimeseks vastaseks Põlva Lootos. Kuigi treeningud olid 2 nädalat juba käinud, siis kahjuks mõnigi tüdruk jõudis nüüd alles esimest korda palli puutuda peale vaheaega. Kuigi koosseis oli meil üsna korralik, siis mäng oli krobeline. Esimese poolaja pidasime kuidagi vastu ning lasime vaid ühe värava sisse, aga teiseks poolajaks saime mõned vigastused ning väsimus andis ka tunda, lõpuvileks saime 0-7 sauna.

Järgmiseks vastaseks oli meil Pärnu JK, kelle vastu olime kevadel ilusa mängu mänginud, aga siiski lõpuks endast vanematele tüdrukutele alla vandunud. Seekord söödumäng nii ladus ja ilus polnud, natuke liiga palju triblasime ja isetsesime. Kaitsemäng oli see-eest hästi organiseeritud, terve võistkond pingutas tublilt. Kaitses olime enne seda mängu kaotanud Anna-Liisa, kellel vigastus käesoleva hooaja lõpetas. Sellest hoolimata proovisime hakkama saada, aga häda oli selles, et kui vanemad mängijad vajasid vahetust, siis keskpoolkaitsesse ja keskkaitsesse meil häid ja kindlaid vahetusi polnud – kõik nooremad ei ole valmis sellistel kohtadel mängima. Paraku ühe sellise vahetuse kasutas Pärnu ära kui keskpoolik oli vajunud liiga alla ja keegi ei jõudnud lööki blokeerima. Poolajaks jäime seega 0-1 kaotusseisu. Teisel poolajal surusime vastast, saime ka mõned head väravavõimalused, kuid ära siiski ei löönud. Aeg-ajalt võtsime siiski liiga palju riske ning hoopis vastased karistasid meid vasturünnakul ära. Ise me skoori avada ei suutnud – võimlausi oli, aga valisime valed lahendused või ebaõnnestusime löögil. 0-2 võit Pärnule.

Kolmas mäng oli Flora vastu. Flora oli pisut üle ja lõi võimalusi kohe algusest peale, meil andis tunda paari liidri puudumine. Väravavaht oli ka meil algul natuke ebakindel, mis andis Florale häid võimalusi edu haarata. Kaotasime poolaja 0-3, ja kuigi teisel poolajal mängupilt paranes, siis võimalust mängu päästa polnud. Oleme liiga noored, et endast aasta vanemaid mängijaid üle joosta, peaks laskma pallil enam tööd teha. Oma parima koosseisuga oleksime Florale ohtlikud, kuid paraku ikka keegi juhtub eemal olema. Teisel poolajal lõi Flora ühe värava juurde ja võttis 0-4 võidu. Siiski parem seis kui kevadel, siis saime 1-8 pähe, mis näitab, et midagi läheb paremuse poole.

Võistkond Flora mängu järel

Võistkond Flora mängu järel

Järgmine kohtumine oli FC Ajaxi vastu, kes kevadel sundis meid mängima nende kodus miniplatsil. Toona kaotasime mängu selgelt 0-8 ja vastased tulid nüüdki kerget võitu saama. Nende õnnetuseks oli meiega liitunud pikalt eemal olnud Emma, kes koos Vikiga lihtsalt keskvälja lukku pani. Ja kui keegi ka kogemata läbi sai, siis kaotas ta ikka palli Carolyle või Liisbelile. Vastased lihtsalt ei pääsenud meie värava alla, ja samas saime nüüd keskväljalt kenasti söödu lahti jagada. Võtsime mängus initsiatiivi algusest peale oma kätte, omasime võimalusi, samas kui vastased närvitsesid. Poolaeg lõppes siiski väravateta, kuigi võimalusi jagus. Teisel poolajal tahtsime kiirelt asjad paika panna. Terve mäng vastaste kaitsjaid terroriseerinud Melani sai taas neid survestades palli kätte, triblas vasakult äärelt läbi ja tõmbas terava nurga all olles söödu Anettele, kes palli väravalakke pommitas. Ilus võistkondlik värav – arukas liikumine mängijailt ning ilus löök lõpetuseks. Kahjuks võttis see meilt pinge maha ja lasime ainsa korra mängus vastased äärelt kasti tulla – väravavaht ei olnud päris valmis, samuti kaitseliin, ning kiirelt oli viik taas jalule seatud. See meile siiski ei sobinud, ründasime edasi ja teenisime uusi võimalusi. Vastased võtsid tihti vea hinnaga meid maha, nii saime karistuslöögi 27-28 meetrilt. Järgnes selline mammu karistuslöök, milliseid noorteliigades eriti ei nähta – Viki lõi sellise pommi ristnurka, et vastase väravavaht ei jõudnud reageeridagi. See vähene publik möirgas nagu suurel staadionil ja saadud šokist enam Ajax ei taastunud. Mängu lõpuni oli pigem meie kolmas värav lähedal kui nende viigivärav. Saime ilusa ja teenitud 2-1 võidu.

Eelmisel nädalal mängisime tabeliliidri FC Levadiaga Maarjamäe kunstmurul. Seekord kahjuks ei saanud kasutada eelmisel mängul võimsat tööd teinud keskväljaduot, Emma oli eemal ja Viki vaevles krampidega. Siiski mängisime tugeva vastase vastu südilt, tihti oma positsioonist väljas mänginud Anette ja Annabel olid väga tublid – aitasid kaitses lappida auke ja samas olid ohtlikud rünnakul. Terve võistkond oli tubli, aga vastu me liidritele siiski ei saanud. Peale vastaste kahte väravat vähendas Annabel vahet 1-2 peale, ilusa kauge kaarpalliga väravavahi selja taha. See seis püsis pikalt, meie noored olid ka tublid võitlejad, eriti paistis silma Maria, kes oma kiirusega vastastelt pidevalt palle ära võttis. Siiski mängu lõpu poole väsisime ja lasime viimasel veerandtunnil veel 3 väravat lüüa. Viimane sõna jäi siiski meile kui Anette ja Melani tegid koopia Ajaxi mängu väravast, ainult nüüd söötis Anette värava alla ja Melani lõi peale. Eriti meeldis selle värava puhul see, et erinevalt meie kombest terava nurga alt kasti joostes end lõksu mängida ning teha ohutu löögi, tegi Anette stopi ja keerutas end väljapoole vabaks ja otsis vaba mängija. Igatahes, lõppseisuks jäi 2-5 Levadiale, aga mängul polnud viga.

Eile oli meil vastaseks FC Elva, kelle vastu kevadringis viimasel minutil võidu maha mängisime. Vastased alustasid väga kaitsvalt – 4 kaitseliinis, 3 keskel ja 1 ründes. Liin oli väga madalal kah, mis tegi Melani kasutamise keeruliseks, sest tugevamate vastaste vastu sai ta pigem palle jooksu peale, aga selles mängus polnudki kuhugi ründajal liini taha vabaneda. Valitsesime mängu päris korralikult ja mängisime ka väga ilusat söödumängu. Ainus asi, mis veel soovida andis, oli läbi kaitseliini palli viimine teisele äärele. Isegi surve all otsime sööte kas ette või kõrvale, aga taha ei taha väga palju palli anda. Eriti ohtlikuks muutusime siis kui tegime vangerduse ja panime Anette ette ning Melani äärele. Melani ja Maria said kohe kiirelt vastaste äärekaitsjaid pressida ning need ei saanudki rünnakuid üles võtta. Selles rollis olid väga tublid ka vahetusmängijad, Laura tegi kindlasti oma parima mängu seni. Anette samas oskas hästi seljaga värava poole mängida, küsida palli ja seda hästi löögile jagada. Kiitust väärivad kõik, selgelt meie kõige ilusam ja võistkondlikum mäng. Kummalgi poolajal lõime ühe värava, esimesel poolajal tegi hea eeltöö ära väravale Anette – taas äärelt tribling ning sööt tahapoole värava ette löögile – kust Viki palli võrku kõmmutas. Teisel poolajal sai väravasöödu kirja Liisbel, kes väga aktiivselt läbi mängu tegi vaheltlõikeid. Seegi kord lõikas ta söödu läbi, vedas piki äärt teravaks ning söötis värava alla, kus taas Viki jaol oli ning vabalt oma päeva teise kolli kirja sai. Pärast seda oli veel 12 minutit mängida ning me pidanuks veel mõnedki korrad värava lööma. Aga mõnes olukorras hoidsime nüüd palli üle, mõnes heas olukorras lõime väravast mööda, aga peamiselt – ei tulnud enam söötu, vaid taheti ise otsustada. Nii jäi nii Anettel kui Lottel saamata sööt täiesti vabasse kohta. Kahju, ei saa isekaks minna. Aga kokkuvõttes siiski hea tulemus, 2-0 võit.

Jätkame tabelis 8. kohal, kust meil on nii raske kukkuda kui tõusta. Ees ootab veel neli mängu – Tabasalu, Kohila, Kalju ning Põlvaga. Viimane liigamäng on meil 12. oktoobril.

Seotud uudised