Meie U11 tiimil on seljataga seitse liigamängu Nõmme Kalju FC, Tallinna JK Krattide, FC Nõmme Unitedi, Saku Sportingu, Tallinna JK Auguri, Tallinna FC Flora Valgete ja Põhja-Tallinna JK Voltaga.
Meie esimesel liigahooajal oleme kasutanud mängudele lähenemisel teistmoodi lähenemisviisi. Iga laps on saanud endale personaalse eesmärgi, mida mängus proovib täita ja mida treener soovib mängus näha. Üldine tiimi eesmärk on mängu nautida ja tunda sellest rõõmu. Sellisel kujul eesmärkide püstitamine hoiab neil motivatsiooni rohkem üleval, sest ei keskenduta mängutulemusele, vaid sellele, et kõik saaksid hakkama endale jõukohaste ülesannetega.
Esimene mäng oli Nõmme Kalju poistega, mängupilt oli oodatust parem, lapsed nautisid mängu ja kogu tiim pulbitses võitlusvaimust. Suutsime luua ohtlikke olukordi vastaste värava all ja kaks võimalust ka realiseerida. Kahjuks heale hooaja algusele järgnes väike mõõnaperiood, kus saime kaks valusat kaotust Tallinna JK Krattidelt ja FC Nõmme Unitedi poistelt. Mõlemas mängus oli näha segadust ja eemalolekut. Vastased karistasid selle ära ja võtsid oma. Peale seda peegeldus ka lastelt väike motivatsioonilangus, nii mõneski mängijas tekisid alla-andlikud tunded, kuid peale mõningasi muudatusi saime ühtse meeskonnavaimu tagasi. Eriti hästi aitasid sellele kaasa meie enda väiksed võidud, milleks olid Rubeni suurepärane töö väravas, mis sai ka kiidusõnu vastaste poolehoidjatelt, õnnestumised kaitsetöös, aga ka endale püstitatud eesmärkide täitmised.
Hetk esimesest kodumängust
Meie esimene kodumäng toimus Saku Sportinguga, mängupilt oli märgatavalt parem. Kohati haarasime kontrolli ja tekitasime paljulubavaid olukordi, kahjuks ühtegi palli väravavõrku ei suutnud saata, kuid sellegi poolest said lapsed kõva lahingu maha peetud.
Viiendas mängus kohtusime Tallinna JK Auguriga, kohe alguses alustasime mängu hästi, mängijad võitlesid pallide pärast ja tekitasid ohtlikke olukordi. Laste jaoks oli veidi harjumatu olla palli valdajad ja ise rünnakuid üles võtta, seetõttu ei suutnud me ka rünnakuid realiseerida ning vastased võtsid võidu.
Mäng Tallinna FC Flora Valgetega oli alguses meie laste jaoks keeruline, sest oma mängu ei saanud käima ja lastest peegeldus ebakindlus ning kartus vastaste ees. Lasime vastastel palli hallata ja tihti unustasime end olukordades pealtvaatajaks. Eriti valusaks kujunesid meie kaitseliini eksimused, Arti ja Sebastian ei suutnud mängijaid ära jagada ja jäid olukordadesse hiljaks, see omakorda tõi kaasa selle, et tekkisid ohtlikud momendid meie värava all, kus muidu enesekindel Ruben oli seekord ebakindel. Nendest sündisid lisaks ka omavärav, kui Arti ei saanud palli korralikult enda kontrolli alla ja kaks penaltit, millest ühe vastased ka raamidesse lõid. Teisel poolajal, aga ka mängus JK Auguriga sai meie puuri kaitsmisel kätt harjutatada Bruno Sergio, kes mõlemas mängus näitas kohe ilusaid tõrjeid ja hoidis meie meeskonnal sellega motivatsiooni üleval. Rõõmu valmistas selles mängus kindlasti see, et suutsime ka ise tekitada ohtlikke momente vastaste värava all, kaks nendest ka realiseerisime, kui Leonhard karistuslöögi üle müüri väravavahi seljataha lõi, ning kui Ruben andis hea söödu kaitsjate seljataha Gerry-Gertele, kes vormistas teise värava.
Kevadringi viimases mängus kohtusime Voltaga, kust tuli vastu võtta 1:7 kaotus. Esimese poolaja lõpuks lasime endale lüüa kõigest kaks väravat. Esimene värav tuli vastaste kiirest rünnaku lõpetamisest. Teise värava said vastased kirja otse karistuslöögist, kui poolkaitsjad Gerry-Gerte ja Kaspar jätsid vastaste karistuslöögi ajal müüri tegemata.
Poolajal rääkisime karistuslöögi olukorra läbi, teisel poolajal oli hea vaadata, et lapsed tegid seda, millest rääkinud olime.
Teisel poolajal löödi meile värav suhteliselt kohe, sest mängijad olid koos ning ei suutnud vastaseid omavahel ära jagada ja keegi ei läinud palliga mängijale peale.
Neljas värav löödi meile samuti karistuslöögist, kuid sel korral tegid lapsed oma töö ilusti ära. Vastase poolt ilus pall ülesse paremasse nurka, mis ei jätnud meie tublile väravavahile Ruubenile mingit tõrjumisvõimalust.
Saime panna ühe mängija lisaks platsile, kuid tundus, et see tõi meie mängijatele rohkem segadust, mille kasutasid vastased kindlalt ära, seisuga 6:0.
Meie aeg tuli siis, kui saime nurgalöögi võimaluse, mille Leo ilusti vindiga väravasse lõi.
Teise poolaja lõpuks oli näha, et mängijad olid väsinud ja kaitsjad ei olnud enam endas kindlad.