Tüdrukutel liigas kevadring lõppenud

Viimasest kolmest mängust saime 1 võidu ja 2 kaotust – 1 tasavägises mängus, 1 aga korralik saun.

Kõigepealt mängisime möödunud nädala neljapäeval Kohilas, sealse Kohila Püsivusega. Kui mõnes mängus löödi meid kiire väravaga rivist välja, siis seekord tegime seda meie. Juba 2. minutil andis Viki tugeva terava nurgalöögi, mis kaitsja põrkest väravasse lendas. Ründasime aktiivselt edasi, aga kaitseliin püsis liiga kõrgel ning see võimaldas vastastel meid vasturünnakutega üllatada. Nii juhtuski, et 10. minutil pääsesid vastased jooksu, kuid enne karistusala saime vea hinnaga nad maha võetud. Paraku ei osatud kiirelt müüri paika sättida, ning vastased lõid kiirelt viigivärava ära. See tegi meid natuke närviliseks, ja me ei suutnud enam rahulikult mängu ehitada. Kõige enam oli ründefaasis häda selles, et vähemkogenud mängijad tahtsid pallist liiga kiiresti vabaneda, samas kui meie kogenumad mängijad ei tahtnud seda kellelegi anda. Mängu lõhkusid ka vigastused – Anette jäi mängu lõpuni põlvevigastusega eemale, ja vahepeal olime sunnitud Lotte taastumisse ajaks panema Viki väravasse. Poolaja lõpu eel andis meile rahu tagasi Viki kauglöök, mida vastaste väravavaht takistada ei suutnud, nii suundusime 2-1 eduseisus poolajale.

Teisel poolajal jätkasime enesekindlamalt ja ründemäng muutus sujuvamaks. Meie kolmas värav tuli ka üsna peatselt, kui Viki märkas Annabeli head vabanemist äärel – Annabel võttis paar mängijat hea pettega ette ja lõi kindlalt tühja nurka. Ilus värav, ja targalt mänginud olukord. Tasapisi hakkas ainult 1 vahetusega mängimine meid väsitama ja ka vastased said enam meie värava alla. Samas, Lottel väga palju endisel teha polnud – seda enam tuleb kiita selle eest, et vastaste ainsa terava löögi tõrjumiseks oli ta ilusti valmis. Teisel poolajal tegutses kindlalt ka kogu meie kaitseliin – natuke allpool mängimisega võeti vastastel pikkade pallide riputamise isu ära. Kaitseliini abistasid edukalt ka kõvasti tööd teinud Melani ja Elissa, kes seetõttu eriti vahetusse ei pääsenudki. Kokkuvõttes saime teenitud 3-1 võidu.

Pühapäeval mängisime kodus hea tuttava JK Tabasaluga. Mäng oli tempokas ja pingeline, kuid väheste võimalustega. Esimesel poolajal pidi väravas seisnud Chrisse tegema ühe supertõrje, kui kiire reaktsiooniga 5m pealt tulnud löögi hüppega ära tõrjus. Rohkem häid võimalusi esimesel poolajal polnud kummalgi võistkonnal, kuid paraku said vastased kerge värava kirja meie kaitsja ja väravavahi vahelisest segadusest, kus kumbki arvas, et teine võtab kerge palli oma hoolde. Paraku võttis palli hoopis vastane. Nii siirdusime poolajale üheväravalises kaotusseisus. Teisel poolajal proovisime viigiväravat hankida, lõpus isegi riske võttes. Tabasalu kaitses siiski hästi, paar olukorda oli, kust enama õnne või rahulikuma peaga võinuks viigi kätte saada. Korra tegi vastaste väravavaht hea tõrje kui suutis jala ette panna Viki pommlöögile. Meie parim võimalus tekkis aga mõned minutid enne mängu lõppu, kui Annabel hea triblinguga viis kohvile mitmed vastased, paraku otsustas liiga terava nurga alt ise löögi sooritada, kui meil oli 5 meetri peal mõned mängijad vabaks jäänud. Kokkuvõttes oli meil hea mäng, kõik võitlesid hästi, aga Tabasalu oli natuke parem nagu ka 0-1 seis näitab.

Eile läksime pooliku koosseisuga mängima liiga liidri, Nõmme Kaljuga. Ühtegi varumängijat meil polnud, nii said täisaja mängida needki, kes harjunud rohkem pingilt sekkuma. Kahjuks ei suutnud ka meie kogenumad mängijad pidada silmas mängueelsel koosolekul kokkulepitut. Järjepidevalt lennati hankima palli vastaste parimatelt ning sellega mängiti end olukorrast välja. Positiivne oli see, et keegi jonnima väga ei kukkunud halva seisu pärast, isegi kui teise poolaja keskel jaks täiesti otsa sai. Samuti olime nurgalöökidel ohtlikud – Vikil on need päris teravaks muutunud ning lõime sealt ka oma auvärava, autoriks Anna-Liisa. paraku löödi meile vastu 14 väravat, eriti tihedaks läksid tabamused II poolaja lõpu poole. Autoriteks olid ette teada ohtlikud Kalju 2 liidrit, kuid sellest me ei hoolinud ja lasime neil kenasti koostööd teha. Kumbki sai oma arvele 7 väravat, seega kokku võtsime 14 korda palli väravast. Lõppseis 1-14. Ehk peaks natuke enam peaga mängima ja katma ohtlikumaid vastaseid kannatlikumalt? Aga nüüd saame minna suvepuhkusele, loodetavasti sügisringis võetakse enam vastutust ja enam nii kergelt mängudel käimisest ei loobuta.