Laupäeval käis meie U-13 tüdrukute võistkond oma vanuseklassi Eesti meistrivõistluste finaalturniiril, kuhu pääsesid osalema kõigi alagruppide parimad võistkonnad. Turniir toimus kõledas EJL sisehallis, kus oli vaja korralikult sooja teha, et end liikuma saada.
Võidukad tüdrukud
Avamängus kohtusime meie alagrupivastaste, JK Tabasalu tüdrukutega. See oli vist turniiri kõige tempokam mäng, käis pidev andmine ühe värava alt teise alla. Aga ka kaitses püsisid mõlema võistkonna tüdrukud tublilt ning paremad löögivõimalused blokeeriti. Võitluslik mäng lõppes 0-0 viigiga, mis tundus igati aus tulemus võrdsete lahingus.
Teises voorus oli meie mänguvastaseks Nõmme Kalju FC. Selles mängus haarasime kohe initsiatiivi, aga ründemäng jättis pisut soovida. Ääremängijad tulid tihti liiga sisse ja meil ei õnnestunud keskelt neile palle teravateks jooksudeks anda. Küll saime keskelt ukerdades läbi ja tekitasime sealt võimalusi. Sellisest olukorrast saime ka värava kui Viki keskel palli sai ning mitmest mängijast läbi minnes kauglöögi sooritas – väravavaht suutis tõrjuda selle vaid värava lähistele, kust meie võistkonna pesamuna Sandra kaitsjat ennetades palli võrku lõi. Poolajavilele läksime 1-0 eduseisus. Teise poolaja esimestel sekunditel paraku leidsime end taas viigiseisult. Me pole harjunud, et võistkondi õpetatakse keskjoonelt kohe peale lööma mängu ehitamise asemel ja nii ei olnud selleks päris valmis. Ründemängijad ei läinud palli blokeerima ja ka väravavaht ei olnud selleks päris valmis – ja nii lendas otse lahtilöögist pall meie väravasse. Üritasime visalt uuesti juhtväravat saavutada ja olime mitmel korral sellele lähedal, aga kahjuks ei suutnud mängulist ülekaalu võiduks vormistada, nii jäi lõpptulemuseks 1-1 viik.
Kolmandas mängus FC Kuressaarega saime kõrge surve tekitasimega ilusti hakkama. Kui vastased üritasid pika palliga, siis erinevalt eelmisest turniirist, saime pikad pallid kohe põrget ootamata maha võetud ja rünnakut taasalustatud. Ise saime nüüd oma äärerünnakud toimima ja see relv töötas hästi. Juhtvärava lõime Emma ääreläbimurdest, kus ta pika triblingu järel 3 vastast selja taha jättis ja terava nurga alt täpse värava lõi. Teise väravagi selles kohtumises sai Emma oma nimele kui Annabeli pikk ja täpne sööt leidis Emma vastaste poolt unustatuna – taas täpne löök ja eduseis turvalisem. Mängu lõpupoole lasime end pisut lõdvaks, 1-2 vahetusmängijat ei tulnud päris õige suhtumisega ja Kuressaare sai ühe värava tagasi löödud. Seejärel võtsime end taas käsile ja hoidsime eduseisu korralikult, vastast enam löögile mitte lastes. Lõppseisuks 2-1 võit meile.
Järgmiseks väga väikese puhkeaja järel kohtusime Põltsamaa SK Motiiviga. Selles mängus oli avapoolaeg täiesti meie käes, eriti esimesed 5 minutit. Läksime kiirelt juhtima ilusast kombinatsioonist – pall kaitsjatelt Vikile, kes leidis äärelt Annabeli. Annabel tegi äärelt korraliku tsenderduse värava ette, kust Anette palli õhust esimese puutega väravasse lõi. Teise värava lõi turniiril palju resultatiivseid sööte jaganud Annabel, kelle kauglöök väravavahile püüdmatuks jäi. Kohe saime kirja ka kolmanda värava kui peale väravavahi tõrjet Emma tõstis palli Anettele ette ja viimane ei eksinud. Kahjuks siis lõi meil välja see efekt, mis meid tihti tabab suures eduseisus – unustati söödumäng ja kõik tahtsid ise väravat lööma hakata. Nii kui pall ette läks, siis enam söötu ei jagatud. Poolajal läks asi veel hullemaks, jonnimise tõttu jäi üks mängija sellest teisest poolajast eemalegi. Arusaadav, et oleks tahtnud rohkem söötu saada, aga see ei ole ka lahendus, et seetõttu mängimast keelduda. Teine poolaeg läks seetõttu üle kivide ja kändude. Vastased haistsid võimalust ja nende väga osav nr 7 triblas tihti läbi meie võistkonna ja sai ohtlikult löögile. Korra tegi supertõrje üks-üks olukorras Chrisse, korra aga suutiski palli väravasse toimetada. Teisest poolajast jäi paha maik, aga 3-1 võit tuli ära.
Viimase mängu eel FC Levadiaga oli selge, et esikolmiku koht on kindel, aga Levadiat võites saaksime kolmandast kohast kõrgemale. Nagu sellel turniiril ikka, alustasime tugeva pressiga ja saime initsiatiivi oma kätte. Väravadki ei lasknud kaua oodata, esmalt viis meid juhtima Emma. Peatselt tegi Annabel õnnestunult pressingut, võttis kaitsjalt palli ja söötis värava ette sööstnud Anettele, kes duubeldas meie eduseisu. Natuke läksime seejärel närviliseks, kuna nüüd oli meil midagi ka kaotada. Aga püsisime kaitses kindlalt, head pressingut tegid ründavad mängijad ja kaitses klaarisid läbipääsenud rünnakud Caroly ja Liisbel. Korra tegi Liisbel teise poolaja keskel sellise viimase hetke spagaaditõrje, mille üle oleks uhke iga kaitsja. Kannatasimegi Levadia lõpusurve ära, ning teenisime 2-0 võidu.
Sellega oli turniir läbi, ning jäime meistrivõistluste finaalturniiril esikohta jagama Tabasalu tüdrukutega, kogudes mõlemad 11 punkti. Kolmandaks jäi FC Levadia 9 punktiga. Väga hea tulemus tüdrukutelt, kes sügisel aina paremini mängima on hakanud.
Tublid olid kõik tüdrukud, kes võistlusel osalesid: Chrisse Vallask, Mia Maria Lipsmäe, Sandra Rebane, Rosiine Kask, Caroly Kiik, Liisbel Almet, Annabel Almet, Anette Vija, Anna-Liisa Vija, Emma Mäe, Viktoria Nyyssönen