Tabasalus toimunud Eesti MV turniiril jäid U13 tüdrukud kaotuseta

Kuna vihma tõttu oli Tabasalu tavamuru staadionil toimunud uputus, siis peeti seekord mängud ühekaupa pisemal kunstmuruväljakul. Kahjuks läksime turniirile vaid 9 mängijaga, ehk korralikult nõrgestatud koosseisus.

Avavoorus kohtusime Lasnamäe Ajaxiga. Alustasime ründavalt ja see tõi meil kohe mitmeid võimalusi. Juba 3. minutil läksime juhtima kui Viki lõi otse nurgalöögist palli vastase puutest väravasse. Kahjuks pikalt me eduseisu nautida ei saanud – juba 2 minutit hiljem sattusime ise rumalalt surve alla, kui kaitsja ei saanud palli kuhugi sööta hästi ja auti lüüa ei taibanud. Kaotasime ebaõnnestunud söödukatse järel palli ning kuna poolkaitse ei olnud appi tulnud, siis said vastased rahulikult mängida palli kasti ja lihtsalt löögile. Oma osa oli ka väravavahil, kes ei suutnud palli maast ära noppida, aga kuna Chrisse polnud pikalt trennis käinud, siis oli loomulik, et vigu tuleb sisse. Paraku selle värava järel läksime närvi – väravavõimalusi oli küll, aga löögid sooritati väga musta tehnikaga. Samuti ei suudetud kuidagi söötu mängida, eriti Annabelil ja Anettel oli raskusi teineteise leidmisega. Kokkuvõttes oli see viik kaotusemaiguga, kuna esmakordselt hooajal kaotasime punkte Ajaxile – 1:1.

Teises voorus oli vastaseks Tallinna Kalev. Tallinlased olid turniirile tulnud ühe vähema mängijaga, aga mängisid oma noore koosseisuga meie vastu ikkagi väga südilt. Eriti paistis silma väravavaht, kes suutis mängus väga palju tõrjeid teha. Olime taas püstihädas realiseerimisega – tahame värava ees hakata palli sättima, selmet lüüa peale enne kui vastane segama jõuab. Eks meid natuke segas ka kitsas ja lühike väljak, aga selle taha ei tasu pugeda. Avapoolajal suutsime lüüa vaid ühe kolli, kui Anette ühe puutega vastutulevast väravavahist mööda lõi. Selliseid lahendusi tahtnuks enamgi näha. Teisel poolajal paraku jätkus kole ründemäng – isetsemine ja kiirustamine. Kuidagi saime 3 väravat lisa, 2 Annabelilt ja 1 Vikilt, aga mängupildiga rahule ei saanud jääda. Vaevaline võit 4:0.

Kolmandas mängus võistlesime koduvõistkonna Tabasaluga. See oli mõlemalt võistkonnalt hea mäng. Tempo oli kõrge ja mäng käis ühe värava alt teise alla. Aga kaitse pidas mõlemal võistkonnal, Chrisse ei olnud kordagi sunnitud palli tõrjuma. Samas aitas ta meid kiirete rünnakute algatamisega, mängisime hoopis kiiremini lahti nii värava alt kui ka autidest. Ega vastased meilegi väga palju võimalusi ei andnud, aga paaril korral oli Anettel ja Annabelil šanss meid juhtima viia. Korra oli isegi väravavaht juba pikali maas, aga me ei saanud palli tast üle tõstetud. Kokkuvõttes leppisime õiglase tulemusega, 0:0 viigiga.

Enne järgmist mängu arutasime võistkonnaga, et kuidas me saaksime ka järgmistes mängudes sama hästi mängida. Jõudsime arusaamisele, et peame mitte laskma vastastel tempot dikteerida, vaid peame ise mängu kiireks ajama – pall kiirelt mängu autidest ja värava alt, söödumängu kiiremaks saama ja samuti tegema pressingut kohe kui pall kaotatakse, et võimalikult kiirelt pall taas oma kätte saada. Nii me proovsimegi Viru-Nigula vastu mängida. Mäng oli selgelt meie käes, ja vastastele sõnaõigust väga ei andnud. Aga väravalöömisega ei saanud me ikka väga hakkama. Paljudest võimalustest realiseeris Viki ühe, ja peatselt oli meil võimalik eduseisu suurendada penaltist, aga ka selle suutsime väravast mööda lüüa. Kaitses töötas kogu võistkond selle eest hästi ja kuigi lisavärav oleks pingeid maha võtnud, siis pidime leppima napi võiduga 1:0.

Turniiri viimane mäng oli Rakvere Tarvase vastu. Hoidsime tugevat pressi peal vastastel ja tundus, et väga mängu sisse nad ei saanudki esimesel poolajal. Meie rünnakud olid aga ka tulutud, keset turniiri oligi selles osas raske muutust oodata. Teise poolaja algul sai aga Annabel hea söödu läbi, ja pääses väravavahiga silmitsi. Olles vast varasemast olukorrast õppinud, ei löönud ta kaugelt peale, vaid mängis väravale lähemale ja lõi sealt väravavahi tagasipõrkest palli sisse. Eduseisus olime pisut närvilisemad ja hakkasime enam Rakverel rünnata laskma. Viimasel minutil tekkiski neil hea löögivõimalus kasti joonelt, aga õnneks suutis Viki löögi blokeerida. Raske, aga teenitud 1-0 võit tõstis meid tabelis Rakverest mööda, teisele kohale.

Rahule võis turniiril jääda väga hea kaitsemänguga – seda küll toetas ka kitsas ja lühike plats, aga ikkagi tegutsesime kaitses meeskondlikult ja hästi. Eriti teenivad siin kiidusõnu Liisbel ja Caroly, kes ka poolkaitsjate hilinemisel suutsid kahepeale ohukohad ära lappida. Pealelöökidega ja pöördel palli omaksvõtuga peame aga vaeva nägema – liiga kaua tahame ette valmistada lööke.

Turniiril mängisid: Viktoria Nyyssönen, Annabel Almet, Anna-Liisa Vija, Anette-Marie Vija, Liisbel Almet, Caroly Kiik, Rosiine Kask, Chrisse Vallask, Sandra Rebane.