E-klassi tüdrukud jäid kodusel turniiril taas kaotuseta

Pühapäeval võõrustas Kuusalu Kalev E klassi tüdrukute turniiri Kuusalu staadionil. Vastasteks ikka Levadia, Viimsi MRJK ja Pärnu JK. Avamängus kohtusime Levadiaga. Mäng oli tasavägine, aga natuke rohkem oli meil initsiatiivi. Silma paistis Liisa täpsete söötude ja hea omaksvõtuga keskväljal. Kahjuks lasime kaugelt rumala värava lüüa – kaitsjal oli võimalus pall kehaga alla võtta, aga proovis kummaliselt jalaga maha võtta, mistõttu see üllatas ka väravavahti. Rünnakul oli meil palju võimalusi, aga vahepeal on ära unustatud jälle kaugemalt peale lüüa. Meie ikka proovime palliga väravasse joosta, ja selleks peab natuke liiga paljudest mängijatest mööda saama. Lõpuks see siiski õnnestus – meie väravad lõid Emma ja Anette, samas vastased vastasid ka veel ühe väravaga ning tulemuseks taas võitluslik viik 2-2.

Kuusalu tüdrukud peale turniiri

Kuusalu tüdrukud peale turniiri

Järgmises mängus kohtusime Viimsiga. Selles mängus oli pall veelgi enam meie võistkonna käes, Annabel hoidis vastaste kaitset pidevalt pinge all, murdes pidevalt läbi vasakult äärelt ja jagades tsenderdusi keskele – kust paraku meie mängijad olid liikunud natuke liiga kõrgele ja seetõttu ei saanud söödud täpselt kohale jõuda. Vastaste väravavaht oli liiga hea selleks, et tema tsoonis pall võita. Annabel oli üldse selle mängu parim mängija, lisaks teistele söötude jagamisele pääses ta ise vaststest petete ja kiirusega läbi mängides väravavahiga silmitsi, kuid ikka oli Viimsi väravavaht tasemel ning tõrjus palli. Kuigi meil olid paremad võimalused, oli ka Vikil väravas tegemist, Viimsi üritas tugevate kauglöökidega, kuid Viki sai nende püüdmisega kenasti hakkama. Mängu avavärava lõi siiski Viimsi, kui nurgalöögijärgses olukorras üks meie mängijatest unustas vastasele peale liikuda. Vaba mängija sai rahulikult sihtida ja püüdmatult palli väravasse saata. Viimsi eduseis ei kestnud siiski kaua. Varsti saime ise standardolukorra Viimsi värava all, ja nüüd oli Lotte kord särada – õige kohavalik ja pall põlvega väravasse saadetud. Proovisime võiduväravat lüüa, kuid löögiolukordadesse jõudes olime liiga ärevad ning suutsime head võimalused raisata liiga jõuliselt ja ebatäpselt lüües positsioonidelt, kust peaks palli väravasse veeretama. Tulemuseks taas viik 1-1.

Meie meistrivõistluste viimases mängus kohtusime Pärnuga. Enne mängu ajasime koosseisu pisut enam segamini, et mängijad harjuksid mängima ka erinevatel positsioonidel. Natuke kummastust see algult tekitas, kuid tasapisi mäng hakkas paremini tööle. Anna-Liisa oli oma äärel tubli ja liikus pidevalt väravahimuliselt olukoradesse, samuti oli tema õde Anette ohtlik paremal äärel, ehk isegi ohtlikum kui ründes mängides. Cheal läks esimene poolaeg kaitses mängimine raskelt, aga teisel poolajal tegutses juba väga julgelt ja enesekindlalt. Mängu parim oli vast teine kaitsemängija Liisbel, kes tihti kaitses pali võitis ning purjetas petetega teise värava alla välja ning seejärel söödu või löögi sooritas. Ka teised said harjumatutel positsioonidel kenasti hakkama, kui natuke harjunud olid. Mängu avavärava sai kirja väravavahikindad Annabelile andnud Viktoria, sellele järgnes Anette esimene värav paremalt äärelt läbimurdest. Mõlemad väravad olid löödud rahulikult ja kindla peale, mitte enam umbes peale uhades. Kolmas värav tuli huvitavamalt – Elissa meie salarelvana viskas pika audi otse värava peale, kust kaitsemängijast see sisse põrkas. Mängu lõpuks lõi Anette oma selle mängu teise ning kokku turniiri kolmanda värava, millele vastased vastasid ühe väravaga. Pärnu oli tubli, kuid 4-1 võit kuulus meile.

Kõikide võistkondade tüdrukud Kuusalus

Kõikide võistkondade tüdrukud Kuusalus

Seekord osalesid turniiril: Emma,  Lotte, Chea, Liisa, Hanna-Liisa, Elissa, Mia, Anette, Emma, Anna-Liisa, Liisbel, Annabel, Viktoria. Ainsana puudus registreeritud mängijatest Annaliisa, kes haigusest hoolimata käis oma võistkonnakaaslastele kaasa elamas. Käesolev turniir  jäi viimaseks meie klubis Cheale ja Liisale, kes kolisid Lõuna-Eestisse ning seetõttu vahetavad klubi. Edu neile Otepääl!

Kokkuvõttes on kahju, et tüdrukute EMV vaid 4 turniiripäevaga peavad piirduma, tegelikult vajavad nad hoopis enam võistluskogemust. Iga turniiri iga mänguga oli arengut näha, mängijad õppisid enda vigadest ning harjusid mängupingega. Eks siis proovimegi igal võimalused veel käia turniiridel kogemusi hankimas. 12 EMV turniiride mängust kogusime 6 võitu, 4 viiki ja 2 kaotust aia taha läinud turniirilt Viimsis. Hea saldo, aga saanuks veel natuke paremini.

Jäta kommentaar