Lähte turniiri koosseis osales tugevatasemeliseks, osales paras ports meistriliiga võistkondi. Osales kokku 10 naiskonda, mis jagati kahte 5-liikmelisse alagruppi, kust 4 paremat said edasi veerandfinaalidesse.
Avamängus oli meie vastaseks FC Flora I. 17 minutilisest mängust pool suutsime ilusti vastu pidada, kuigi suures osas kujunes see bussi parkimiseks meie värava alla. Kuni avaväravani oli meie mäng väga hingestatud ja distsiplineeritud, pärast seda vajusime natuke nagu norgu ning enam ei olnud nii hoolikad vastast pressima. Lõpusireeniga löödi meile neljas vastuseta värav, lõpptulemus 0-4. Oma taseme mängisime selles mängus siiski välja, ei ole midagi halba öelda.
Teine alagrupimäng oli turniiri korraldajate, SK 10 Premium naiskonna vastu. Mängu algus oli võrdsem, nii palju enam ei pidanud kaitsetööd tegema kui tegime eelmises mängus. Kui mõned minutid olid mängitud, üllatas vastaseid Jette tugev kauglöök, mis viis meid 1-0 juhtima. Paraku väga pikalt ei suutnud me eduseisu hoida, mis oleks võinud vastaseid närvilisemaks teha. 2 kiiret väravat vastastelt, ja meie tahe jälle pisut vaibus. Eks siin oli oma osa ka selles, et meil oli vaid 2 vahetusmängijat. 17 minutilise mängu jooksul mängib see rolli küll. Hästi paistis selles mängus vahetusest sekkunud Eeva, kes korduvalt vastaste kaitsjatelt palli röövis ning tekitas ohtlikke olukordi.
Kolmas alagrupimäng toimus JK Saarepiigaga. Meil oli vaja edasipääsu kindlustamiseks võitu, vastased vajasid veerandfinaali pääsuks viiki. Meid lõi endast välja vastaste taktika mängida vaid pikka palli meie värava alla. Jah, sellise taktikaga mindi ka eelmistes mängudes peale, aga võis eeldada, et võrdse vastasega mängides soovivad Saarepiigad palliga ka mängida. Paraku see taktika ka toimis neil üsna hästi, kuna meie kaitsemängijad ei ole väga kindlad peaga mängijad. Pall kukkus liiga tihti maha ja hakkas susimine meie värava ees. Initsiatiiv oli tänu sellele selgelt Saarepiigadel. Otse nurgalöögist asusid nad mängu juhtima kui pool mängu oli seljataga. Siis saime pisut survet peale, kuid väravavõimalusi ei tekkinud ohtralt. Viigi saime siiski kätte, minnes viimastel hetketel üle samale taktikale – pikk pall alla, Katrina võttis omaks ja lõi värava.
Viik Saarepiigadega tähendas seda, et viimases alagrupimängus oli Tammeka II vastu vaja edasipääsuks vähemalt viiki. Üsna mängu algfaasis viis kaitsest üles tõusnud Kadri Narusk meid nurgalöögi järel juhtima. Vastaste tugevam viisik vahetas end sisse ja peagi viigistas seisu. Siiski olime me mängus sees edasi ja ei vajundu vaid kaitsega tegelema. Palli valdasid küll vastased enam, kuid teravamad võimalused olid meie naiskonnal. Eriti tubli oli Eret, kes hoidis vastaste kaitsjaid surve all ja sundis neid mitmel korral eksima. Ühest sellisest eksimusest palli saanuna spurtis Eret vastaste värava alla ning viis meid 2-1 ette. Seda seisu hoidsime lõpuni, kuigi jah, jällegi võinuks pigem meie skoorida veel.
Võit Tammeka II üle andis meile kolmanda koha alagrupis ning viis kokku esimese alagrupi teise koha omanikuga, Tammeka I. Tammeka I oli pisut värskem ja liikuvam platsil kui Tammeka II, kuid suutsime neile lahingu anda. Mängu algul sai Tammeka ühest meie eksimusest 1-0 ette, kuid seejärel tekkis meil mitmeid poolvõimalusi. Natuke võinuksime abi saada ka kohtunikult, kes jättis Tammekale näitamata selge kollase kaardi ja 2 minutit karistust, kui vastane hokivõttega Anni vastu seina tõukas. Kui mängu lõpu eel kaotasime lisaks veel Katrina vigastuse tõttu, siis oli raske enam edu loota. Olime tublid lõpuni, kuid tuleb tunnistada, tugevam sai siit mängust edasi.
Kokkuvõttes jäime siis jagama 5-8 kohta turniiril. Treenerina jäin turniiril näidatud mänguga väga rahule. Oma taseme mängisime kenasti välja ja ehk isegi mõnes mängus ületasime ennast.
Meie koosseis turniiril: Anu Alajärv, Jette Rindesalu, Katrina Narusk, Kadri Narusk, Anni Narusk, Eret Viidakas, Eeva-Maria Jõesalu, Elerin Armväärt