Reedel, 13. septembril, toimus järjekordne meistrivõistluste turniir tüdrukutele, seekord olime korraldajaks meie.
Turniir pid algama kell 15, kuid paraku meie esimese mängu vastane Lasnamäe Ajax saabus alles kolmveerand neljaks. Mis meil teha oli, ootasime. Kõrvalväljakul juba mäng käis.
Mäng algas meile hästi, läksime Annabeli väravatest kiiresti 3-1 ette. Paraku kaotasime seejärel oma mängu, hakkasime paanikas palle ette lööma. Ilmselt tahtsime võitu enam kui õigesti ja rahulikult söötu mängida. Nii kahjuks läks mängu keskel meie mäng kaduma, ja varsti leidsime end 3-4 kaotusseisust. Seejärel tabas paanika Lasnamäe tõdrukuid ning saime uuesti oma rünnakud üles – paraku olime oma võimaluste realiseerimisel närvis ning rohkem väravaid lüüa ei suutnud. Nii jäigi lõppseisuks napp kaotus 3-4.
Teises mängus kohtusime Tallinna Kaleviga. See mäng tuli meil pisut paremini välja – vastane oli samas tugevam kui Ajax. Rünnakuid saime ikka üles võetud, kuid tihtilugu üksikue sööstudega, söödukohti eriti polnud, kuna pallita mängijad jooksid kokku palli poole. Poolajaks oli vastane ette rebinud, kuid teisel poolajal oli võistkondade vahel võrdne mäng. Saime väravaid ja korraks tuli pinge mängu, kuid lõpuvileks siiski selge 3-6 kaotus. Meie väravate autoriks olid Chea (2) ja Elissa.
-
- Chea tähistab löödud väravat
-
- Elissa värav
-
- Kõik osalejad, treenerid ja kohtunikud
Viimases mängus olid meie vastasteks suured tüdrukud Suure-Jaanist, kes esimesed kaks mängu olid seekord võitnud tulemusega 21-0 ja 26-0. Meie soov oli neid alla 20 värava hoida. Kuna pinge oli maas, siis seekord mängiti oma parimat mängu sellel turniiril. Saime isegi mõned pealelöögid tehtud, et vastaste väravavahil liiga igav ei oleks. Vastased samas olid vist eelmistest mängudest liiga üleolevad ja tegid palju lohakaid kiirustatud lööke, mis raamidest mööda lendasid. Ka Annabel väravas tegi mõned supertõrjed. Selle mängu parim üllataja oli siiski Mia Maria, kes väga tarmukalt kaitses möllas, oli pidevalt palli tee ees ja segas vastaseid. Häid vahetusi kaitses tegid ka Kärt ja Liisa, samas kui teised proovisid vastastel rünnakute ülesvõtmist takistada. Lõppskooriks jäi 0-16, skoor, mis võinuks ka väiksem olla, kuid me vahel ikka unustame oma keskendumise ja unustame, et oleme mängus. Ilma selleta saanuks ehk vastased kümne värava peal hoida.
Selleks aastaks on tüdrukute jaoks Eesti meistrivõistlused läbi. Loodetavasti saame järgmiseks aastaks rohkem vastaseid, et turniirid kujuneksid huvitavamaks. Kogemust saime nüüdki ja iga turniir kujunes meil mänguliselt tõusvaks. Siit saab ainult paremaks minna. 🙂
