Kuusalu D-klassi poisid külastasid esimest korda sel hooajal ka Ida-Eestit. Sõitsime Ahtmesse, kus meid võõrustas Kohtla-järve FC Viru Star. Ilm oli kuumaks köetud juba kell pool üksteist hommikul ning see tõotas väga rasket mängu.
Õnneks oli meil koos korralik võistkond ning osa võttis 13 mängijat – oli vaid kaks puudujat.
Alustasime isukalt ning ootamatult haarasime mänguohjad. Tekkis mitmeid võimalusi , kuid väravale me ei suutnud korraliku lööki teha kõik üritused maandusid vastaste puurivahi süles. Umbes veerandtunni möödudes lõid vastased kõrge palli meie kaitseliini, mille peale ükski mängija ei reageerinud. Pall põrkas üle liini ning sellele läks järgi vaid koduvõistkonna ründaja, kes meie kindamehe ebakindla vastutuleku ära kasutas, tõstes palli üle tema ning viis vastased juhtima.
Saime mitmeid häid võimalusi, kui ei õnnestunud kuidagi skoorida. Vastastel oli üks reaalne võimalus, meil seevastu neli väga head võimalust.
Teisel poolajal alustasime enesekindlamalt ning Järvekate lühike pink andis tunda, et nad väsivad sellise palavusega kiiremini. Lõime võimalusi, kuid väravavaht oli parem. Vahepeal söötsime väga kenasti , kuid kommunikeerimine jättis soovida ning selle tõttu luhtasime paar head võimalust.
Lõpuks suutis Miikael meie kasuks ka teenitud värava lüüa, kui pressis paari mängija vahelt läbi ning lükkas palli kiiprist mööda tagumise posti kõrvale.
Edaspidi oli veel olukordi, kuid me ei suutnud neid väravateks realiseerida ning leppisime viigiga.
17.Mail kohtusime oma kodumängus Kiviõli meeskonnaga. Alustasime mängu mitte kõige paremini, kui vastase kerge löök juba võrgus maandus 4.mänguminutil. Esimesel poolajal oli meil paar head võimalust, kui Ats sai väravavahiga silmitsi, kuid ei suutnud ohtlikku lööki teele saata. Poolajaks olime 0-3 kaotusseisus ning mängupilt ei olnud väga hull.
Teisel poolajal otsustasime väravavahti vahetada, mis hävitas meie mängupildi täielikult. Kohe esimesel minutil skooriti ning kümmekond minutit hiljem iga paari-kolme minuti tagant. Psühholoogiliselt olime nõrgad ning kartsime vastast natuke liialt. Lõpuks pidime tunnistama vastase paremust kaheteistkümne väravaga.
