Mängus Viljandi Tulevikuga väravaid ei löödud

Kolmanda vooru mängus saime viljandlasi võõrustada juba Kuusalu staadionil. Esimene mäng päris murul erines tugevasti kunstmurul mängitud mängust. Mõlemad võistkonnad tegid palju apse palli kontrollimisel, tempo oli samuti madalam.

Võiduhimu oli meie mängus enam näha. Jooksime ja võitlesime rohkem kui vastased, paraku palli võites tegime liiga rutakaid lahendusi, selmet rahulikult rünnakut ehitada. Kui palli võitsime, siis proovisime lihtsalt palli ettepoole sööta, olgu mängija vaba või mitte – kuigi võinuks viia palli tahapoole surve alt välja või vahetada äärt. Vastased mängisid selles osas meist targemalt, hoidsid enam palli, kuid sellega erilist edu ei saavutanud.

Meie rumalast tormakusest hoolimata võime saamata jäänud võitu taga kiruda, sest häid väravavõimalusi mängu jooksul tekkis kümmekond. Paraku oli meie jaoks enamasti ületamatu vastaste väravas head mängu teinud väravavaht, ja kui tema oli ka korra ületatud, siis paraku ei leidnud enam väravaraame üles. Omad head võimalused väravate löömiseks olid ka Tulevikul, meie õnneks osutus jalgpallis kõige vanem ja äraleierdatum lause “kui ei löö sina, lüüakse sulle” seekord siiski petlikuks. Viljandi ohtlikem rünnakutugevus peitus väravavahis – tema väljalöögid teeksid au paljudele meesväravavahtidele ning nende teravate õhupallide kättesaamisega oli meil probleeme.

Kokkuvõttes võib öelda, et ei olnud igav 0-0 viik, kuid koduvõistkonnana ja enam võimalusi omanud võistkonnana on natuke kahju võitmata jäänud punktidest.

Koosseis: Pille Plakk, Anni Koppel (Raili Püü), Piret Peterson, Kaidi Veemees, Jette Rindesalu, Jana Pipar (Kadri-Liina Meister), Nele Nõgisto (Elerin Armväärt), Katrin Sõstar (Eret Elen Viidakas), Reesi Kuslap, Kristi Gross (Karina Kork), Katrina Narusk

Postitatud Uudised